Kivijärv osa 6

Ma võibolla varsti muudan pealkirja. Ei sobi eriti enam kontekstiga :D
--------------------------------------------------
"Liisa?" imestas Kevin. Ta tahtis ka jätkata ning lisada, et kas see väike äbarik olevus, kes talle millegiga kuklasse virutas ning Aarfisesse tiris, kuid tänu Fortuna soosingule ei antud talle selleks võimalust.
"Kas keegi kutsus mind?" Telgiavas seisis piltilus noor naine, seljas nahast turvis, mis jättis mulje, et kui temaga alustada kaklust, siis see turvis kaitseb teda lausa liiga hästi kuid põgenedes on see ka parajalt kerge, et mitte jooksu takistada. Tema vööl oli mõõk mõõgatupes, mille pikkus oli umbes 90 cm. Tupe laegas (mõõgatupe ülemine osa) oli kaetud safiiridega ning ots veripunaste rubiinidega* . Mõõga vars tundus olevat inimese reieluust. "Tere poisid," ütles ta, pilgutades kavalalt silmi.
Kevin, Tarmo ja Marken hakkasid just koos tormama Liisat tervitama. Tormama, sest et olla esimene. Kahjuks jõudis neist Tarik ette. Ta sõnas: "Mu kallis tütar, kui tore, et said meiega liituda. Ma just rääkisin nendele noormeestele sinust kui nende mõõgaõpetajast. Ma tean, et ainult sina oled võimeline neid ühe nädalaga valmis treenima selleks rängaks ohte täis kuupikkuseks teekonnaks."
Mõlemal poisil vajus karp lahti. "Kuupikkuseks teekonnaks!?" hüüdsid nad sünkroonis. "See ei ole võimalik," jätkas Kevin. "Meie pere hakkab muretsema. Kui sellele nüüd mõelda, siis ma ei teagi, kaua me ära oleme olnud. Arvatavasti peaksime..."
"Rahune maha," ütles Tarik.
"... me mõlemad juba ammu kodus olema. Te ei tohi meid niimoodi..."
"Kas rahuneksid maha või peab häält tõstma?" küsis nüüd juba Liisa.
"... vangstuses hoida. See oleks meie õiguste..."
"OLE VAIT JUBA!!! Su hädaldamine käib närvidele!" Hüüe ei tulnud mitte Tariki suust, kes oli seda kuuldes sama rahulik kui enne, või Liisa suust, kes oli parajasti telgist väljumas, vaid hoopis ühe golemi suust. Tema hääl kõlas, nagu oleks kahte kivi üksteise vastu tugeva survega hõõrutud ja nende vajele veel väiksemaid kive topitud..
Kevin jäi jalamaid vait. Eks sa ürita 5 tonnisele kivist elukale vastu vaielda. Väga tahaks näha kuidas välja tuleb.
"Tänan sind, Aimar," ütles Tarik viisakalt. Golem noogutas. "Kas sa lubad mul nüüd seletada, Kevin?"
"Ma arvan," suutis Kevin värisedes öelda. Nii väga oli teda golemi hääl hirmutanud.
"Aga teie?" pöördus Tarik Tarmo ja Markeni poole. Mõlemad noogutasid nõusoleku märgiks. "Väga hea. Nagu te juba teate, siis on meie maailmate vahel Maailmapiir. Sellel alal ei kehti aeg. See tähendab, et kuigi saab reisida ühest maailmast teise läbi kindlate väravate, siis aeg, millal te väravast väljute on teie valida. Seetõttu pole teil vaja muretseda, et teie vanemad teid kadunuks peaks. Selge? Väga hea. Nüüd, kui te oleksite nii lahked, ja järgeksite mulle."
"Kuhu me läheme?"
"Eks ikka teie varustusele järgi. Sellepärast Liisa läkski telgist minema, et teile varustust otsida. Teie treening algab täna. Te peate ju 3 päevaga mõõgavõitluse selgeks piisavalt selgeks saama."
____________________
* Need võisid olla algselt mingit muud tüüpi kalliskivid, kuid Liisa võitlusstiil oli need veripunaseks muutnud.