Kivijärv osa 9

Sorry, et sellega aega on läinud. Bussis ilma netita loksudes on tsipa paha kirjutada.
--------------------------------------------------
Kolmas päev mõõka õppides oli poistele uus kogemus. Treeningmaailma, kus saab rahumeeli üksteise jäsemeid lõikuda, seekord ei mindud. Liisa oli öelnud, et seal maailmas ei saa võitluskogemusi. See pidavat olema rohkem relva tunnetuse kätte saamiseks. Selle asemel viidi poisid koopasse
"Mina küll sinna ei lähe!" protesteeris Kevin. "Eelmine kord, kui ma koopasse läksin, sain millegiga vastu pead."
Liisa vastas vihaselt: "Kui sa sinna ei lähe, saad siin vastu pead. MARSS SISSE!" Järgmisel silmapilgul oli Kevin juba koopas.
Koobas oli pime ja väga niiske, kuid see ei häirinud Kevinit. Teda pani rohkem muretsema koopapimedusest tulevad oiged ja kriginad, mis kõlasid nagu oleks kaks luud üksteise vastu hõõrutud.
"Ma ei taha küll arkpüksina kõlada," ütles Tarmo väriseval häälel, "kuid kas teile ei tundu, et seal on keegi. Võimalik, et keegi, kes ei kahtle meid ära süüa?"
"Ei." vastas Liisa rahulikult oma mõõgatera puhastades. "Zombidele ei maitse inimesed ja luukered ei saa üldse süüa."
"MIDA!? Luukered!? Ja zombid!? Mulle aitab. Ma tõmban leebet."
"Pole mõtet, Tarmo. Nad on meid juba ümber piiranud.*" vastas Liisa ja võttis mõõga vitlusasendis kätte ning jäi ootama. Poisid järgisid värisedes eeskuju.
--------------------------------------------------
*Liisa ei rääkinud zombide söömisharjumuste kohta täit tõtt. Kuigi zombid inimesi tervikuna ei söö, peetakse nende kultuuris inimajusid delikatessideks. See annab ka seda söönud zombile natuke selle inimese vaimsetest võimetest. Kuna zombid on pm surematud, on nad väga intelligentsed. Nende hulgas on palju ka inimestele töödanud kuulsaid väejuhte. Üks kuulsamaid on Alfred Lagunev.

Was is das?

Das is mina :D Minu uus seiklus on alanud. Olen Saksamaal oma uues kodus. 6igemini on see mu kodu vaid kuu aega (ma ei saa ainult 6 tähte teha :D). Siiamaani on k6ik hästi läinud. räägin muide ka varasemast
--------------------------------------------------
Ma unustasin eelmine kord rääkida ühest tähtsast asjast. Kui me Poolas s6itsime, siis tegime seda hüpeldes. S6na otseses m6ttes. Me s6itsime üle mingi teelapi ehk. Seal t6usid bussi rattad 6hku. Tegelt ei, aga p6hi käis vastu maad küll mitu korda. Ma hoitsin jummala hirmunult bussi käsitoest kinni: mul oli ju bass taga ja ma arvasin, et see on teiste kottide all. Mu südamelt langes 6htul terve mägi, kui nägin, et bass oli k6ige peal :D
--------------------------------------------------
Nii, siis siiatulekust. Hommikul aeti mind koos teistega üles. OK. Normaalne. Jälle valetan. Tegelt ärkasime pool 8 ise. Point on selles, et hommikusöök algas kell 7 ja minek oli teistel 8.10. Mul oli küll pohh, aga teistel... Me ei läinud ju enne 3 magamagi, asjade kokkupanemisest rääkimata. Siis peksime endid voodist välja, kasutades tulet6rje voolikuid ja tulekustuteid, ning panime asjad valma. Mul olid tegelt juba eelmiseks päevaks kokku pandud, sest algselt pidin ööseks Berliini jääma. Siis kui teised läksid minema (nuuks) ootasin ma tunnike vanamutti :D Urte ema oli see. Ta tuli taksoga hotelli ette ja siis läksime alguses bussi peale, siis rongi peale, siis kiirrongi peale, siis jälle rongi peale ning l6puks, uskuge v6i mitte, rongi peale. Kohale j6udes oli mulle perse pähe vajunud. Siine rahvas on muidu päris lahe. Eesti keelest saavad pm k6ik aru. Saksa keelest ka pm k6ik. Ainult mina ei saa :D
--------------------------------------------------
Jutu ootajate käest palun veel kord vabandust. Ma ei saa veel kirjutada, kuid niipea kui v6imalik, teen seda.

Poolas

Voh, praegu oleme Poolas. Ma t2pit2hti kasutada sellep2rast ei saa. N6me, eks. Igatahes, teen ruttu. Me umbes 140 km kaugusel Berliinuist uhes rekkapeatuses eatimas (eestikeelset v2ljendit oli raske ilma t2ppideta kasutada). Me kohe liigume siit. Siin on ka v2ike linnuaedik. Seal on ka uks paabulind, keda mul 6nnestus erutada :D Bussis on meil arvatavasti k6ige parem koht. Me oleme teisel korrusel k6ige ees nii, et meie taga ei ole kedagi (meie taga on kohe trepp). t2na 6htul peaksime j6udma hotelli Berliini l2hedal. Eilne hotell oli p2ris m6nna, muide. Oleme teist tund aega ees ajaga :P Paras :D. Ok, ma pean shoppama minema (katust ka ple :D). 

Tervitades, teie k6igi armastatud (naerukoht) Erik.

Lõpupeo lõpupidu

Voh, oleme praega siin mammu juures. Mina, Aimar, Kennu, Marta, Uku, Sandra ja loomulikult Mammu. Mammu röögib siin parasjagu: "Tra, ainult mina võin siin karjuda!!!". Pakkuge, kas keegi kuulab ka teda. Teen lühidalt: lähen Aimariga maiustuste järgi. Sau-pläu!

Pikk paus

Ja ongi nii. Mul on tekkinud pikk paus kirjutamisesse. Isiklikel probleemidel. Kuid pole mõtet meelt heita. Millalgi lisan ikka uue osa, kuid arvatavasti mitte see nädal. Vb isegi mitte see kuu, kuid see osa tuleb.
--------------------------------------------------
Saksa sõit. Just nii. Väljumine 25nda varahommikul. Väljume kahekordse bussiga. Teil on kolm võimalust arvata, kus ma istun. Kaks esimest korda ei loe. ÕIGE. Ma istun bussis :D Täpsemalt 2. korrusel kõige ees, nii et kui tekib avarii, on mul kõige vaade. Kui te juhuslikult arvasite, et istungi seal ees, siis olete võitnud lohutusauhinna. Selleks on luba minu blogi lugeda. Igatahes, me väljume varahommikul ja siis loksume terve päeva -.- Pm sõidame päeva jooksul läbi Liisa Varba kodumaalt ja Leedust ning jõuame ööseks Poola. Seal ööbime. Loodame, et Poola öömajad ei ole nii hullud, nagu tema teed :D Järgmise päeva hüüdnimi võiks olla "Elagu Poola, sest mina suren siia!", kuna terve päev sõidame Poolas. Alles õhtul jõuame Saksamaale. Ööbimine on kuskil Berliini lähedal. Siis on 2 huvitavat päeva, mille sees käime arvatavasti Berliini loomaaias (1500 liiki, 2000 isendit kokku). 29nda hommikul hakkab reisigrupp tagasi sõitma, ma jään Berliini. Sealt sõidan Hamburgi ja sealt veel nata edasi kuhugile. Eesmärk: laste valvamine ja umbes 300 euri :D:D
--------------------------------------------------
Ah, yes, divorce, from the Latin word meaning to rip out a man's genitals through his wallet.
- Robin Williams

Kivijärv osa 8

"Oli sul ikka meeles, et meid on ainult 3?" küsis Marken nähes neile pakutud varustuse kollektsiooni. Nende ees oli 43 erinevat mõõka (osad ei olnud üldse mõõga moodi, kuid kuhugi mujale kategooriasse ka ei sobinud), 17 kilpi, 8 sõjakirvest, 1 haamer ning 1 ära eksinud tigu. Lisaks oli veel terve persetäis kiivreid, turviseid, kindaid,  säärekatteid ja saapaid. Tegelikult oleks nad pidanud juba eelmisel päeval varustuse kätte saama, kuid segadus relvalaos jättis selle mõtte katki.
"Ikka teadsin, kuid ma ei teadnud, mis relva te tahaksite. Eilsel treeningul nägin, et teie võtlusstiilid on väga erinevad. Sinu oma, Marken, ei sobi isegi mõõgaga võitlemiseks. Sellepärast on siin ka kirveid ja 2 haamrit," ütles Liisa.
Kõik kolm hakkasid varustuses tuulama nagu vanad memmed kaltsukas. Kõige esimesena sai valmis Marken. Ta oli leidnud endale tugevdatud nahast turvise, mis oli selja pealt raudplaatidega kaetud, suure kahekäe kirve, ninakaitsmega kiivri ja teo, kes oli kiivril puhkamas. Tarmo oli leidnud endale ilusa scimmitari ning komplekti kuuluva kergraudrüü. Kevin lõpetas otsimise, kui oli endale saanud purikilbi (see tuulelohe moodi), ühekäemõõga, samuti ninakaitsmega kiivri, paari sääriseid, kerge rauast turvise ning soomustatud kindad. Kõik kolm olid onma välimuse üle uhked.
"Olete treeninguks valmis?" küsis Liisa.
"Kas me peame nendega treenima?" ehmatas Tarmo. Tal ei olnud erilist tuju saada Markeni kirve poolt amputeeritud.
"Jah, kuid mitte siin. Kohe peaks üks võlur tulema ja viima teid Treeningväljadele"
Võlur! mõtles Kevin. Nad polnud Aafrisesse jõudmise hetkest ühtegi võlurit näinud, kuid olid Liisalt eelmisel õhtul lõkke ääres jutte kuulnud. Võlurid olid siin maailmas väga võimsad. Nad olid võimelised pea kõigeks. Ta oli ette kujutanud klassikalist võluri kujutist: vana ja tark mees, pikk valge habe, pikk rüü*, puust sau, meeldiv ja sõbralik iseloom, kuid vihale aetuna ilge jama. Kahjuks pidi ta pettuma. Nende juurde tuli umbes Kevini enda vanune poiss. Ilma sauata, ilma habemeta. Isegi ilma rüüta. Kuid tema silmis oli säde, mida ta kunagi varem polnud näinud.
Võlur teretas viisakalt, tegi mõned ebamäärased käeliigutused, pomises üksikud sõnad ning järgmisel hetkel tundis Kevin ennast kukkumas. Maandudes ei saanud ta põrmugi viga. Ta vaatas ringi. Nad olid sattunud looduslikule areenile, mida piiras mets ning ühes küljest jõgi. Platsi keskel oli väike hekk.
"Väga meeldiv väike kohake," kommenteeris Tarmo.
"On tõesti, eks. Muide, selle koha parimat asja pole te veel näinud," vastas Liisa, jättes parima asja endale saladuseks. Selle asemel käsutas ta poisid üksteist peksma.
Vaevalt olid nad 10 minutit tapelnud, kui Markeni hooletu kirveviibutus tabas Kevini jalga. Kostis vaikne tüps, kui verine jalg maad tabas.
"SA VÄRDJAS! VAATA MIS SA TEGID! SA RAIUSID MUL JALA OTSAST!" röökis Kevin täiest kõrist. Selline asi ajab ju närvi. Ise mõtles ta samal ajal, et kas see ei peaks valutama.
Niimoodi röökides ja mõtliskledes  märkas ta Markeni ja Tarmo nägudes ootamatut rektsiooni. Neil olid silmad punnis peas ja suud ammuli lahti, nagu oleks seal nähtamatu kivi sees.
"Mida te vahite? Pole enne jalga näinud?" küsis Kevin pilkavalt.
"Oleme, kuid pole kunagi SEDA näinud," vastas Tarmo ja osutas kohta, kuhu jalg oli lennanud. Kevin pööras pead. Ta jalg oli püsti ja LIIKUS väikeste hüpetega tema poole. Kevini teine jalg ei pidanud enam vastu ning andis alla, kukutades Kevini murule. Jalg aga jätkas hüplemist, kuni jõudis Kevini kõrvale, kukkus maha, veeretas ennast lõikekohaga kohakuti ning kasvas külge tagasi. Kui Kevin oleks suutnud oma suu rohkem imestusest lahti ajada, oleks sinna 2 elevanti mahtunud.
Liisa oli murul kõveras. "Te peaksite oma nägusi nägema. Appi!!! Ma ei saa hingata," naeris ta.
Ülejäänud päev läks neil naerdes üksteise jäsemeid lõkudes ning m,uidugi ka treenides.
____________________
* Mõned inimesed on neid pilkavalt kleitideks kutsunud. Need inimesed elavad nüüd soos krooksudes ja kärbseid püüdes.

Kivijärv osa 7

Nagu näha, muutsin oma jutu nime. Selliseks peaks ta jääma nüüd kuni lõpuni (loodetavasti).
--------------------------------------------------
Kevin hõõrus oma haiget keha salviga, mis pidavat sinikad ära võtma ning tundus, et salvil on kõvasti tööd. Kevin luges enda kehalt kokku 52 sinikat. Ta arvas, et see on rohkem, kui ta elu jooksul kokku on saanud. Salvi mõju oli siiski märgatav. Lausa palja silmaga. Vaevalt poole minutiga oli salviga hõõrutud kohas sinikad kadunud. Talle hakkas Aafris juba vaikselt meeldima. Üheks põhjuseks oli kindlasti öö.
Kui maal on ööd kuuvalgel ilusad, siis Aafrise öödega võrreldes oli see umbes nagu prügikonteiner. Juba see oli kaunim, et Aafrisel oli 2 kuud. Lisaks oli üks kuudest heleroheline. Pimedas muutus ka loodus tohutult. Paljud taimed, mis olid päeval oma õied varjul hoidnud, avasid nüüd oma kupud. Suuremosa nendest õitest helendas kuuvalgel. Mis veel huvitavam, üks õitest isegi tundus laulvat. Liisa seletas, et need õied osakavad sõnaotseses mõttes kuulata ning on võimelised kuuldut oma järglastele edasi kandma.
"Niisiis," lausus Kevin, kui oli lõpetanud enda määrimisega, "sa siis oled ikka see sama Liisa, kes meid siia vedas?" See küsimus oli teda terve treeningu jooksul painanud, sest mitte ei tundunud, et see mõõgaga vehklev piltilus neiu on see sama oranž olevus oma õhupalli vilinaga sarnaneva häälega. Tal ei olnud ka võimalust küsida, sest oli liiga hõivatud hoopide saamisega.
"Jah. Ma imestasingi, et teid see ei huvita. Ma olen nimelt animaag. Mul on võime oma kuju muuta. Ma pole siiski kõige osavam ning oskan selletõttu ainult kivisööjaks muutuda." vastas Liisa ning võttis ampsu ühest kaheksast grillitud jalast. "Ma vaatan, et ei ole oma rakist söönud. Kas ei kõlba?"
Kevin oli natukese aja eest teada saanud, et need kaheksajalgsed olevused on rakised. Ta polnud lõunast alates söönud, kuid arvestades, et nad jõudsid siia Aafrise hommikul, oleks see olnud nagu õhtusöök. Seetõttu olli ta kõht jube tühi, kuid miski ta peas soovitas sellest eemale hoida.
"Ma ei ole eriti kindel, et see mulle maitseb. Ma söön seda suppi parem edasi," kõhkles Kevin. Tarmo, kes sõi põhimõtteliselt kõike, oli juba teise jala kallal. Sama lugu oli Markeniga, kes ei olnud ültse kunagi söönud ning oli täiega pöördes oma uuest elamusest. Neile oli enne suppi antud, et suuremat nälga eemale peletada küpsetamise ajaks. Kevin otsustas, et jääbki selle supi dieedile. See oli ka üllatavalt maitsev.
"Ma igaks juhuks mainin, et see on rakisesupp," poetas Liisa nagu muuseas.
Kevin tõmbas lihatüki kurku. Rakise supp, mõtles ta. Kui rõve. Samas aga oli see talle maitsenud.
"Ulata mulle ka üks jalg," palus ta Markenit, kes võttis endale juba kolmandat. Liha oli tõepoolest maitsev.
"Millega ie sea maišešanud olee?" küsis Kevin täissuuga.
"Mitte millegiga," vastas Liisa. "Rakise liha on naturaalselt sellise maitsega."
"Väga plakiline."
"Ongi. Nad on väga head koduloomad, keda kasvatada. Muide, nende maitse sõltub nende dieedist."
"Tõsiselt?"
"Jah. Erinevad taimed annavad erinevaid maitseid ja isegi liha annab mõnusa maigu." Liisa vaatas taevasse. "Ma arvan, et meil on aeg magama heita. Homme on raske päev."
"Kas homme saame päris relvad?" küsis Marken, sest täna olid nad võidelnud vaid puust relvadega.
"Jah, homme saate päris relvad."

Kivijärv osa 6

Ma võibolla varsti muudan pealkirja. Ei sobi eriti enam kontekstiga :D
--------------------------------------------------
"Liisa?" imestas Kevin. Ta tahtis ka jätkata ning lisada, et kas see väike äbarik olevus, kes talle millegiga kuklasse virutas ning Aarfisesse tiris, kuid tänu Fortuna soosingule ei antud talle selleks võimalust.
"Kas keegi kutsus mind?" Telgiavas seisis piltilus noor naine, seljas nahast turvis, mis jättis mulje, et kui temaga alustada kaklust, siis see turvis kaitseb teda lausa liiga hästi kuid põgenedes on see ka parajalt kerge, et mitte jooksu takistada. Tema vööl oli mõõk mõõgatupes, mille pikkus oli umbes 90 cm. Tupe laegas (mõõgatupe ülemine osa) oli kaetud safiiridega ning ots veripunaste rubiinidega* . Mõõga vars tundus olevat inimese reieluust. "Tere poisid," ütles ta, pilgutades kavalalt silmi.
Kevin, Tarmo ja Marken hakkasid just koos tormama Liisat tervitama. Tormama, sest et olla esimene. Kahjuks jõudis neist Tarik ette. Ta sõnas: "Mu kallis tütar, kui tore, et said meiega liituda. Ma just rääkisin nendele noormeestele sinust kui nende mõõgaõpetajast. Ma tean, et ainult sina oled võimeline neid ühe nädalaga valmis treenima selleks rängaks ohte täis kuupikkuseks teekonnaks."
Mõlemal poisil vajus karp lahti. "Kuupikkuseks teekonnaks!?" hüüdsid nad sünkroonis. "See ei ole võimalik," jätkas Kevin. "Meie pere hakkab muretsema. Kui sellele nüüd mõelda, siis ma ei teagi, kaua me ära oleme olnud. Arvatavasti peaksime..."
"Rahune maha," ütles Tarik.
"... me mõlemad juba ammu kodus olema. Te ei tohi meid niimoodi..."
"Kas rahuneksid maha või peab häält tõstma?" küsis nüüd juba Liisa.
"... vangstuses hoida. See oleks meie õiguste..."
"OLE VAIT JUBA!!! Su hädaldamine käib närvidele!" Hüüe ei tulnud mitte Tariki suust, kes oli seda kuuldes sama rahulik kui enne, või Liisa suust, kes oli parajasti telgist väljumas, vaid hoopis ühe golemi suust. Tema hääl kõlas, nagu oleks kahte kivi üksteise vastu tugeva survega hõõrutud ja nende vajele veel väiksemaid kive topitud..
Kevin jäi jalamaid vait. Eks sa ürita 5 tonnisele kivist elukale vastu vaielda. Väga tahaks näha kuidas välja tuleb.
"Tänan sind, Aimar," ütles Tarik viisakalt. Golem noogutas. "Kas sa lubad mul nüüd seletada, Kevin?"
"Ma arvan," suutis Kevin värisedes öelda. Nii väga oli teda golemi hääl hirmutanud.
"Aga teie?" pöördus Tarik Tarmo ja Markeni poole. Mõlemad noogutasid nõusoleku märgiks. "Väga hea. Nagu te juba teate, siis on meie maailmate vahel Maailmapiir. Sellel alal ei kehti aeg. See tähendab, et kuigi saab reisida ühest maailmast teise läbi kindlate väravate, siis aeg, millal te väravast väljute on teie valida. Seetõttu pole teil vaja muretseda, et teie vanemad teid kadunuks peaks. Selge? Väga hea. Nüüd, kui te oleksite nii lahked, ja järgeksite mulle."
"Kuhu me läheme?"
"Eks ikka teie varustusele järgi. Sellepärast Liisa läkski telgist minema, et teile varustust otsida. Teie treening algab täna. Te peate ju 3 päevaga mõõgavõitluse selgeks piisavalt selgeks saama."
____________________
* Need võisid olla algselt mingit muud tüüpi kalliskivid, kuid Liisa võitlusstiil oli need veripunaseks muutnud.

Kivijärv osa 5

Eksam oli vist väga pikk :D Vabandust siis uuest. Mul ei tulnud enne vaimu ka pääle, et kirjutada. Õhtul peaks valmima ka 6. osa
--------------------------------------------------
Imestus oli nii suur, et Kevin ei saanud tükk aega sõnagi suust. Lõpuks kokutas ta: "Si-si-sina?"
"Kes? Kas see tüüp seal laua taga? Kuidas sa siin kedagi üldse tunda saad?" jõudis Tarmo vahele küsida.
Kõnealune naeris: "Põhimõtteliselt on nii, et ka sina peaks mind tundma. Te mõlemad Keviniga aga ei ole mind kunagi näinud."
Tarmo ei olnud küll karbi teravaim pliiats, kuid jõudis siiski järeldusele: "EI OLE VÕIMALIK! See on ebaloogiline! Sa ei saa olla Hääl!"
"Aga olen," vastas Hääl. Võiks arvata, et kuna ta oli Kevini peas sündinud, oleks ta olnud välimuselt rohkem tema moodi. Kuigi väiksed sarnasused olid, oli Hääl ikka Kevinist erinev. Ta oli tunduvalt pikem ja tumedama nahaga. Ta kehaehitus oli ka erinev. Hääl tundus olevat palju vanem kui Kevin. Ta nägi välja, nagu oleks eluaeg jõusaalis elanud.
"Kuidas sa materjaliseerusid?" sai Kevin viimaks küsitud.
"Kuna me sattusime teise maailma," seletas Hääl, "siis ei olnud see väga keeruline. Nagu ma ise olen aru saanud, siis ületades Maailmapiiri kehad hävinevad, kuid teadvused jäävad alles. Kuna me pole selles maailmas kunagi olnud, siis ei saanud Aarfis aru, et ma oleks pidanud olema sinu peas. Ta võttis meilt kõigilt pildi meie teadvustest ning ehitas nende abil meile kehad. Kuna ma ise olen vahepeal mõtisklenud, milline ma välja tahaksin näha, võttis ta mu keha ehitamiseks selle pildi." Hääl ootas natuke, kuni märkas poiste silmis mõistmise sära. "Kas on selge?"
"Vist," vastas Kevin ettevaatlikult
"Ma ei saanud mõhkugi aru," ütles Tarmo, "kuid see polegi oluline. Ma mõtlesin hoopis, et kuna sul on nüüd keha, ei saa me sind Hääleks kutsuda. See oleks liiga imelik. Mis sa arvad, kui paneksime sulle nime? Mis nime sa tahaksid?"
Hääl sõnas rõõmsalt: "Ma tahaksin endale nimeks Marken. Teate? Nagu see kuulus krossisõitja meie maailmas." Teised inimesed telgis hakkasid arutama, mis asi kross on*.
"Mis sa arvad?" küsis Tarmo Kevinilt
"Mulle see päris meeldib," vastas üks golem, kes oli juttu pealt kuulanud, telgi avausest.
"Mitte sina! Ma küsisin Kevinilt." käratas Tarmo. Ta kuulis veel kuidas golem solvunult valvesse tagasi asus.
"Miks mina?" küsis Kevin imestunult.
"Sa pead nõus olema. Ta "sündis" ju sinu peas." vastas Tarmo. Tema üllatuseks nägi, kuidas terve telgiseltskond noogutas, nagu see oleks enesestmõistetav.
"Mis mul sellest. Ega mina seda nime endale ei saa. Kui tahab, siis võtku."
Ex-Hääl pidi rõõmust lakke hüppama**. Tal oli nüüd keha ja nimi - kaks asja mida ta oli soovinud. Ta hakkas telgis kõiki kallistama. Ta kallistas isegi rõõmust golemeid, kes oleks äärepealt ta uue keha kohe tükkideks surunud.
"Rahune ometi maha!" hüüdis Kevin, kui Marken tahtis juba alustada teist ringi. "Sa teed margi täis." Marken ajas pea norgu ja vabandas enda kraesse.
"Mis te siin muidu enne arutasite?" küsis Tarmo.
"Nendest jõuab pärast rääkida. Enne tähtsamad asjad," ütles Tarik. "Me peame teile mõõgavõtlust õpetama."
"Miks seda vaja on?" imestasid mõlemad poisid korraga.
"Sest me usume, et te ei oska mõõkasid kasutada ja teil on vaja seda oskust, kui soovite lõpuks oma maailma kasvõi ühes tükis jõuda," vastas mees, kes tundus tähtsuselt teine.
"Me leidsime teile juba ka õpetaja," jätkas Tarik. "Ma arvan, et te olete temaga juba kohtunud."
"Kes siis?" tahtis Kevin väga teada, sest ta ei olnud just paljudega kohtunud, kes tundusid mõõgavõitleja tüüpi olevat.
"Naljakas poiss. Kes siis, küsib ta. Eks ikka Liisa," naeris Tarik.
____________________
* Kuna Aarfis oli tehnoloogiliselt Maast maha jäänud, ei ole seal veel mootoreid leiutatud. Arvatavasti ei leiutatagi, sest seal on võimalik tegeleda maagiaga, mis on palju lihtsam ja ka ökonoomsem kui sisepõlemismootorid
** See oleks olnud võimatu kahel põhjusel. Esiteks: ei ole ennast võimalik ilma abita hüpata lakke terve kehaga. Teiseks: telkidel puuduvad korralikud laed.

Ups

See väike postitus on vabandus kõigile, kes eile "Sisemine mina osa 5" ootasid. Sorry, ma unustasin :$. Teen täna siis 2 tükki. 1. pärast eksamit ja teise siis tavalisel ajal.

Assa vana...

Nüüd ongi nii. Peale selle, et ma blogin, kirjutan ka järjejuttu. Kõiges on süüdi Anne-ly. Tegelt on ta süüdi ainult järjejutus, kuid keda kotib. Tappa saab ikka :D:D Tglt ei saa. Põhjus: mõnedele ikka meeldib see jutt. Kui soovijaid ei oleks, siis ta saaks tappa :D A jah, põhimõtteliselt on järjejutt hästi läinud siiamaani. Kõik kommentaarid, mida ma saanud olen, on olnud positiivsed. Kõik on takka kiitnud. Mul endal ka huvitav kirjutada, sest ma ei mõtle kunagi kaugemale, kui osa lõpuni kirjutades. Nii et põhimõtteliselt saan alles siis teada, mis toimub, kui kirjutama hakkan. Lahe. Kuid neile, kes väga ootavad juba järgmist osa, siis see tuleb suure tõenäosusega esmaspäeva õhtul kuskil 10 ja kesköö vahel.
--------------------------------------------------
Ura!!! Kaks eksamit läbi ja kolmas ees. See saab kerge olema. Suure tõenäosusega saan kokku 2 viit ja ühe 4. See viimane tuli estaga juba ära. Matas sain napilt vist 5. Mul oli loll mäluviga. Keemia (kolmas eksam) on kerge.  Esmaspäeval sain proovida 2 eelimiste aastate eksamit ja õps kontrollis ära. mõlemal oli 4 viga vist ning nende hulgas ei olnud ühtegi, mis oleks tulnud teadmiste puudulikusest. Tähendab, läheb kergelt.

Sandra soovilugu:

Midnight

Pitbull ft. Casely

Ven! Pick that up, boy!
Pitbull!
Casely!

I know you see me in your dreams
(My mind's playin' tricks on me)
I know you see me in your dreams
(My mind's playin' tricks on me)
I know you see me in your dreams
(My mind's playin' tricks on me)
I know you see me in your dreams
That's why

In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to fight it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to hide it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me, girl

Yo me siento caliente
Tú me pones caliente
Yo me siento caliente
Tú me pones caliente

I'ma introduce ya to da real me
It's the 3-0-5 til it kill me
I'm like a deck of cards
Ya gotta deal wit me
Want war? Then Navy Seal wit me
I don't need ice for women to chill wit me
Drivin' crazy like Bobby did Whitney
Or like Kevin did Britney
Or maybe like Kanye did 50
I'm as drunk as a skunk, high as a hippie
Whole lot of vodka, lil bit of Crippie
All suckee-suckee, please no hickey
Baby mess wit me, I'll have you in da

In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to fight it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to hide it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me, girl

Yo me siento caliente
Tú me pones caliente
Yo me siento caliente
Tú me pones caliente

When I see ya (see ya)
Wanna taste ya (taste ya)
Wanna feel ya (feel ya)
Know what I'm talkin' 'bout (talkin' 'bout)
But them nights (nights)
Only happen (happen)
Once in ya life (life)
And I ain't rappin'
I wanna take ya til ecstasy without ecstasy
Just follow me (follow me)
And let me do the things I want to
I promise baby that you'll want me to
I wanna strap ya, shake ya, break ya
Make ya lose ya mind, lose control and lose it all
C'mon baby, I make it hot weather - spring, summer, fall
That's why

In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to fight it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to hide it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me, girl

Yo me siento caliente
Tú me pones caliente
Yo me siento caliente
Tú me pones caliente

I know you see me in your dreams
I know you see me in your dreams
I know you see me in your dreams
(My mind's playin' tricks on me)
I know you see me in your dreams
(My mind's playin' tricks on me)
I know you see me in your dreams
(My mind's playin' tricks on me)
I know you see me in your dreams
That's why

In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to fight it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
Don't try to hide it
In the middle of the night
In the middle of the night
In the middle of the night
You think about me, girl

In the middle of the night
It's the 3-0-5
Casely
We got it goin' in the middle of the night
In the middle of the night

Kivijärv osa 4

Seekord mainiksin enne lugu oma lugejatele, et arvatavasti hakkan osasid lisama tööpäevade õhtutel. Tavalisi postitusi lisan nüüd nädalavahetuseti. Kuid ärge unustage, erand kinnitab reeglit.
--------------------------------------------------
Kevin tuli meelemärkusele tõsise peavalgu. Tegelt see oli rohkem pohmaka moodi. Sellist liiki, nagu oleks terve eelmine aasta ainult joonud. Seda annab ette kujutada.
Kevini õnneks oli aga Tarmo veega lähedal. "Võta, see aitab," ütles ta, ulatades sillerdavat vett unikaalses savikausis.
"Tänks, mul oligi jube janu," ütles Kevin pakutut vastu võttes. Ta sai kausist olevast veest endal janu täis. Imelikul kombel vabastas see ka pohmakast. Kaussi langetades märkas Kevin midagi häirivat. Talle vaatas otsa sama mehikene. Kevin ehmatas ennast kringliks. Ta hüppas püsti, unustades, et kaus on tal ikka veel süles. Tulemuseks oli märg plekk kohas, kus see on väga piinlikust tekitav.
"Jälle see mehike?" küsis ta hämmeldunult.
"Ei ja samas ka jah," vastas Tarmo kõhklevalt. "Ta ei ole mehike. Ta on naiseke. Ta nimi on Liisa."
"Tere," ütles järsku Liisa. Ta häält on võimalik kirjeldada, kui täispuhutud õhupallist pinisedes õhku välja lastes.
Kevin vaatas kordamööda otsa Tarmole ja Liisale. Tarmole pilguga, mis oleks nagu küsinud: "Mida perset?" ja Liisat pilguga, mis oleks küsinud: "Huh?"
"Kuhu me sattunud oleme?" sai Kevin lõpuks lausutud.
"Mul ple aimugi," vastas Tarmo. Kevin vaatas küsivalt otsa juba Liisale, ise vaikselt lootes, et ei pea seda häält jälle kuulma.
"Sellele küsimusele võin vastuse anda mina." Kõneleja oli Kevini selja taga. Pöördudes nägi ta valgesse riietatud vanemat meest. "Minu nimi on Tarik. Mind võiks pidada selle laagri juhiks."
Alles nüüd märkas Kevin, et asub keset telkidega kaetud lagendikku. Kõik telgid olid väiksemates puntides, iga pundi keskel oli lõke, kus grilliti liha. Lähemal vaatlemisel märkas Kevin, et grillitavatel on 8 jalga.
"Sa oled sattunud maailma, mida meie kutsume Aarfiseks. Meie ja teie maailmad on nii-öelda õed. Seetõttu õnnestus meil teid siia tuua. Meil on hädasti teie abi vaja. Kui te oleksite nii lahked ja järgneksite mulle koosolekutelk,"
Poisid vaatasid üksteisele nõutult otsa ning jooksid mehele järgi. Lõpuks, pärast pikemat kõndimist, mille jooksul tundus poistele laager rohkem linna moodi, jõudsid nad ühe suure telgi juurde. Selle ees oli kaks suurt kogu, keda võis valvuriteks nimetada. Tarik selgitas, et need on kivigolemid.
"Palun astuge sisse, teid oodatakse," teatasid golemid.
Sisse astudes hüüdis keegi: "Vaat, kes otsustas üles ärgata!" Hääl oli Kevinile väga tuttav. Ta otsis neid sõnu lausunud inimest. Leides oma sihtmärgi, pidi ta imestusest teadvuse kaotama.

Kivijärv osa 3

Tere :D Nagu ma enne mainisin, tahaksin ma kasutada tuttavate nimesid, sest ma pole eriti andekas nimetaja. Sellega on probla. Mõnele ei või see meeldida. Seetõttu sooviksin kõigilt, kes lubavad oma nime kasutada, kommentaaridesse nõusolekut selle kohta.

--------------------------------------------------

Tarmo oli avaldanud soovi öö Kevini juures veeta. Põhjuseks oli tõsiasi, et tema kodus toimus ta isa sünnipäeva pidu ning oli tunne, et seal kisub karmiks. Kevini ema oli nõus ja seetõttu kõmpisidki nad koos Kevini poole. Vihm oli järele jäänud ja õhk männimetsas oli meeldivalt puhas.

"Kas sa arvad, et kahest proovist piisab? Minuarust jääks sellest väheks. Meil on ainult 5 proovi olnud siiamaani. Mul ei ole kõik mu laused peaski veel." avaldas Tarmo arvamust. Lamp oli arvanud, et kahe prooviga peaks esietenduseks valmis saama. Esietendus oli kuu aja pärast. "Teil peaks olema küllalt aega, et oma osad pähe saada," oli ta öelnud.

"Ma ei tea. Minuarust sellest piisab täiest. Samas on paljudel ikka veel lavahirm. Ma arvan siiski, et saame hakkama," lausus Kevin pärast väikest mõtlemist. "Ma muretsen rohkem kostüümide pärast. Need pole siiani..."

Kevin oli sunnitud lause pooleli jätma. Asi mida ta nägi, oli lihtsalt niivõrd üllatav. Keset teed seisis mingi väike oranž mehike. Ta lihtsalt seisis seal, jalad harkis, käes mingisugune oda moodi asi, mille otsas oli roti pea ning vaatas mõlemale poisile otsa sellise pilguga, mis oleks pidanu kuuluma hoopis jahti pidavale tiigrile. Niimoodi vaatasid nad tõtt oma pool minutit. Siis jooksis mehike puudevahele, jättes õrnalt oranži värvi kumava rea järgi.

Poisid ei saanud veel minut aega midagi suust välja. Kogu selle aja jooksul nad lihtsalt seisid seal ning vaatasid kohta, kus mehike oli puude vahele kadunud.

"Mis... mis... mis see oli?" sai lõpuks Tarmo öeldud. Kevin vaatas talle kergendunult otsa.

"Sa nägid siis ka seda? Ma mõtlesin, et ma olen hull. Kuulen ju mingit häält ometigi," vastas ta.

"Hei, mul on ka ikkagi tunded," jõudis Hääl veel vastata.

Tarmo vaatas talle otsa. "Ei tead, ma niisama vaatasin mingit suvalist kohta keset metsa. Loogiš, et nägin. Muidu ma poleks küsinud," ütles ta.

"Vaatame, kuhu ta läks," pakkus Kevin järsku.

"Hull oled vä?" hüüatasid Hääl ja Tarmo samal ajal ning imelikul kombel lisasid mõlemad, "Sa ei tea, mis see oli?"

"Ma avan, mingi mehike," pakkus Kevin ja läks vastust ootamata mööda kumavat rada joosts edasi. See ulatus oma poole kilomeetri jagu metsasügavustesse ja lõpes lõpuks ühe koopasuu ees. Kevin läks sisse. Pärast 2 minutit koopas kõndimist pakkus Tarmo: "Pöörame tagasi. Arvatavasti ei tulnud ta siia, sest siin ei ole kumavat rada."

Kevin tahtis talle ütelda, et see on mõtlematu, kui järsku tundis ta kuklas teravat valu ja kõik läks pimedaks.

Kivijärv osa 2

Siinkohal ma sooviks vabandada nende ees, kelle nime ma laenan oma jutus edaspidi. Ma pole just kõige andekam nimetaja :D
--------------------------------------------------
Saali uks avanes. Kell oli 7. Kevin oli jäänud 2 tundi proovi hiljaks. Ülejäänud näitetrupp vaatas teda segaste tunnetega: vihaga, sest nad olid pidanud teda pea 2 tundi ootama; kergendustundega, sest nad olid arvanud halvimat ning tagasihoitud naeruga, sest Kevin tilkus veest. Ta sõna otseses mõttes tilkus. Kilomeeter enne teatrit oli hakanud sadama sellist paduvihma, et oli raskusi näha endast 10 meetri kaugusele.
"Andke andeks, et ma hilinesin. Ma eksisin metsa ära," vabandas tilkuv kogu uksel. Teised pidasid seda imelikuks, et samal ajal kui Kevin vabandas, oleks ta nagu vihaselt silmadega endale pähe vaadanud.
"Õnneks oli meil ka tseene, kus peategelast ei olnud sees, kuid proovime järgmine kord sellist situatsiooni vältida, eks." Seda ütles etenduse lavastaja, Rasmus Taaler, kuid kõik kutsusid teda Lambiks. Temal ei olnud selle vastu midagi. Kusjuures, ta oli ise selle nime kasutuselevõtnud.
"Kuna meil on täna aega veel alles ainult 45 minutit, siis võtame mõned raskemad stseenid läbi. OK, Aile mine sinna. Karl, võta see..." ülejäänud jutt läks Kevinile kaduma. Ta teadis, mis toimuma hakkab. Talle oli see kerge. Selle asemel hakkas ta rääkima oma parima sõbra, Tarmoga, kes oli ühtlasi ka ainuke inimene, kellele Kevin oli Häälest rääkinud.
"Miks sa tegelt nii hiljaks jäid? Sa ju oled sada korda läbi metsa siia tulnud. Täpsemalt 132 korda," sõnas Tarmo.
"Oot, oot, oot. Sa oled need korrad üle lugenud? Sul on tõsiselt mingit hobi vaja."
"Aga mul on ju. Ma näitlen," oli Tarmol vastus varnast võtta. "Räägi juba, miks sa hilinesid."
"Aah, Hääl soovitas mulle "kiiremat" teed. Paku mis välja tuli," vastas Kevin, "Pealegi, see ei ole tähtis. Räägi parem, mis te siin vahepeal tegite."
"Näitlesime," teatas Tarmo kavalal häälel.
"No shit, Sherlock. Räägi tõsiselt."
"Ok, ok. Ära oma püksikuid krussi keera selle pärast," ütles Tarmo. Järgmisel hetkel pidi ta Kevini poolt tulnud löögi eest põiklema. "Sorry. Naljast ka enam aru ei saa?"
"Saan, kuid ma olen siiamaani närvis Hääle pärast," vastas Kevin.
Järgneval 40 minuti jooksul ei saanudki Kevin teada, mida nad varem tegid, sest Lamp ei andnud etenduse staarile aega. Näitlemist on ju vaja harjutada isegi siis, kui sa oled andekas.

Kivijärv osa 1

Üritan siia midagi järjejutu moodi asja luua. Kommige, kuidas edeneb. Tänan.
--------------------------------------------------
"Ma räägin sulle, see ei ole õige tee." Kevin oli seda üksikut metsateed juba viimased 3 tundi käinud, kuid lõppu ei paistnud siiamaani. "Sa ütlesid, et seda kaudu jõuame kiiremini kohale. Mina küll kaks tundi pikemat teed väga kiiremaks ei pea."
"Anna andeks, ma pole harjunud eriti pärismaailmaga. Mõttes liigub seda teed pidi kiiremini." See oli Kevini sisemine hääl. Tavaliselt ei ole see nii kuuldav, kuid Kevin sai 3 kuud tagasi tugeva peapõrutuse, mis põhjustas Hääle iseseisvumist. Nüüd ei ole see Kevinile asu andnud.
"Peaks võib-olla mainima, et ma ei liigu mõttekiirusel, erinevalt sinust. Kuid ma andestan sulle. Veel," nähvas Kevin. Talle ei meeldinud eriti Hääle võim tema peas. See meenutas talle Riigikogu, kus kõik otsused pidid hääletusele minema ja erinevalt teistest inimestest, keda sai tahtmise korral ignoreerida, ei lasknud see, see, see HÄÄL ennast vaigistada. Kevin oli küll kiire taibu ja sübraliku iseloomuga, kuid selline privaatsusesse tungimine ei meeldinud talle. Õnneks olid nende huvid sarnased, kuid seegi ähvardas varsti muutuda.
"Palju meil veel aega on?" küsis Hääl pärast mõnda vaikust. Kevin vaatas kella, ise mõeldes, et miks ta Häälele korraliku nime pole veel pannud. "Kui arvestada, et proov algas kell 5, siis me oleme poolteist tundi hiljaks jäänud, " vastas ta pilkaval häälel. "Ups. Teised on vist maruvihased."
"Arvad?"

Miks on inimesed värdjad?

Kust kohast ma seda peaks teadma? Ega ma sellest rääkima tulnud. Ma tulin ikka suvest siia juttu puhuma. Keda peaks üldse huvitama värdjad? :D:D
--------------------------------------------------
Nüüd on see siis käes. Kauaoodatud suvi. Tegelt ta veel ei ole käes. Astronoomiliselt algab suvi alles suvisel pööripäeval. See on siis Jaanipäeval. Nii et ärge veel hõisake: "Suvi, suvi! Lõpuks on see kohal. Ma tahaks rõõmust ennast pimedaks juua." või midagi muud taolist. Aga me võiksime seda nimetada aastaajaks-mis-ei-ole-veel-suvi-aga-ei-tundu-enam-ka-kevadena-sest-on-palav-ning-kõik-linnud-loomad-on-üleval-ja-puudel-on-lehed. Millegipärast tundub see kuidagi pika nimena, kuid ma ei leia täpset põhjust. Alustan siis parem uuesti.
--------------------------------------------------
Nüüd on see siis käes. Kauaoodatud aastaaeg-mis-ei-ole-veel-suvi-aga-ei-tundu-enam-ka-kevadena-sest-on-palav-ning-kõik-linnud-loomad-on-üleval-ja-puudel-on-lehed. Sellel aastaajal-mis-ei-ole-veel-suvi-aga-ei-tundu-enam-ka-kevadena-sest-on-palav-ning-kõik-linnud-loomad-on-üleval-ja-puudel-on-lehed lähen ma arvatavasti kuuks ajaks Deutschlandi. Kuid mitte päris tööle. Ma sinna lapsi valvama. Jepiiii! -.- Mitte, et ma nuriseks, kuid oleks lahe, kui oleks mingi huvitavam töö. Kuid siiski. Alguses, kui mu ema sellest mulle rääkis, mõtlesin, et peaks vist ruttu saksa keelt õppima. Kuid õnneks lähen "eesti" perre. Seal saadakse eesti keelest aru. Nii et kui teil tekib juulis mõte mind kuhugile kutsuda, siis on see mõte rudiment :D
--------------------------------------------------
P.S: Deutschland ei ole mingi teemapark nagu Legoland või Disneyland.
--------------------------------------------------
P.P.S: Rääkige ka, mis teil suvel plaan teha on. Kas oma blogis või kommides.
--------------------------------------------------
Heil mina.