13 August, 2014

Jõhvi

"SHUT UP, YOU FUCKING SHIT" - Joonas, kui me Helmiga teda taga istmelt kõnetasime kui ema (klassikaline "Mooom, ..." värk)
--------------------------------------------------
Suht nõme töölt koju tulek. Esiteks, pool teed olid nägu pisaratest märg. Jooksid nagu jõed mööda mu põski alla. "Miks?" te küsite? Sest ma ei viitsinud pilgutada.
--------------------------------------------------
Secundum, rattaga sõites hakkas natuke tibutama. Vaatasin ülesse, põhimõtteliselt selge taevas. Täpselt minu pea kohal oli kergelt tume pilveribake. Põmst selline tunne oli:
God has awnsered our prayers

--------------------------------------------------
Igatahes, käisime Kooseniga Jõhvis. Suht lahe värk oli. Esiteks oli seal nii tore. Saime inimestele natuke improelamust pakkuda, tegime nalja, lõbutsesime ise jne. Lisaks oli meie etendus NIIIII hea. Meil oli palju julget publikud, stseenid tulid hästi välja, publik sai naerda, meie tundsime ennast hästi. Siis veel sõidud edasi tagasi. Naersime ennast surnuks, eriti tagasi teel. Me Helmiga istusime tagaistmel ja Joonas oli shotgunnis. Me siis tegime seda tüütute laste rutiini ning Joonas oli tropp ema. Ma ei saanud vahepeal hingata, sest ta vastused olid nii head :D
--------------------------------------------------
AAAAA, peaaegu oleks unustanud. Saime sealt kondoomi ka, Jõhvist ma mõtlen. Ma muretsesin selle tagamõttega :D Loodetavasti teate seda kondoomi aknast välja panemise trikki autos? See, kus kondoom õhku täis läheb? Igatahes, meil õnnestus see :D:D Kõige parem oli see osa, et samal ajal, kui see juhtus, tegi Ott möödasõidu, nii et arvatavasti oli teisel autol hea vaatepilt sellest hiiglaslikust kondoomist :D:D Sooo worth it :D
--------------------------------------------------
Ja nüüd, üks päeva tarkusetera:

"Ta ei saa tropp olla, ta on tropiks sündinud" - tundmatu poisike, kellest ma töölt tulles mööda sõitsin.
--------------------------------------------------
EDIT: Vist muudan varsti oma blogi kujundust. Niipea, kui laheda taustapildi saan.

29 July, 2014

Vahel lihtsalt ei vea

Nii, uus kuu on varsti algamas ja sellega tulevad muutused... Kellelegi ikka...
--------------------------------------------------
Täitsa pekkis, iPod (SOUND THE SUEING ALARMS) läks katki :D Suht lampi ka. Oli taskus, jooksin bussi peale ning järsku lihtsalt lakkas töötamast. Ei tea, mis edasi teen. Kas tasub investeerida uute iPodi, või ostan mingi muu. See oli tegelt suht mugav ja hea värk. A vaatab sellega. Praegu olen oma huvid investeerinud rohkem improsse ja uue arvuti jaoks.
--------------------------------------------------
Täna päris hea värk. Hommikul ilus ilm, mõtlesin rattaga tööle minna. 15 minutit enne töölt lahkumist tuli alla selline paduvihm, et ei näinud 100 meetri kauguselegi. Õnneks selleks ajaks, kui töölt lahkusin, siis sadu lakkas. Muidu oleks nagu märg narts koju jõudnud. Jõudsin siiski lihtsalt nartsuna.
--------------------------------------------------
Ülehomme on meil Eedeni juures järjekordne esinemine. Tasu selle eest küll ei saa, kuid saab reklaami ja muud manti loodetavasti. Kui seda ka ei saa, siis nalja ja kogemusi ikka saab: neid saab alati.
--------------------------------------------------
Kind of üksi olen hetkel korteris :D Kõik on kuhugi ära kadunud, kas siis koju või koju. Aga rohkem ruumi mulle alasti toas jooksmiseks ja "Kes on tubli kutsu!" hüüdmiseks.
--------------------------------------------------
Mul on vist psüholoogi abi vaja :D

12 July, 2014

A wild second post of the month appears

WOAH, Erik. Ära nüüd üle pingutama hakka. Pärast kuluvad klaviatuuri nupud veel ära.
--------------------------------------------------
Ma mõistan, miks ma ei ole väga kirjutanud blogi. Asi on selles, et ma arvasin, et mul ei ole midagi kirjutada. See oli täiesti õige arvamus. Samas, lugesin just oma varasemaid postitusi ning ka nendes ei ole mitte midagi kirjutatud AKA neid kirjutades polnud mul millestki kirjutada, eriti viimased. Eks ma siis üritan siin hakata järjekordselt tihedamalt kirjutama. Loodan, et saan varsti selle pisiku tagasi ning olen tagasi kiiruse 3-4 postitus per kuu juures.
--------------------------------------------------
Rääkides asjadest, millest kirjutada pole, siis ma arvan, et peaks leidma midagi. See oleks mu blogi hingeelule päris kasulik. Hmm... ei tea, kas peaks endale mingi kava tegema, et kindlatel päevadel oleks mingi postitus üleval. Sounds dumb though ning ma arvan, et ma olen seda juba teinud. Nagu näha, ei tulnud sellest midagi välja.
--------------------------------------------------
Alustasin eelmist lõiku tähtedega "Jää" ning mõtlesin, et midagi on valesti...
--------------------------------------------------
Täiesti mõttelage olen. Loodsin, et kui kirjutama hakkan, siis saan midagi siia isegi kirja pandud. Tundub et tuleb isegi sisutühjem saast kui muidu. Teate, olen aegajalt mõelnud, et peaks selle blogi lõpetama. See on nagu kohustus aegajalt. Inimesed nõuavad, et ma kirjutaks midagi. Mitte et see mulle ei meeldiks. Pigem vastupidi, mulle meeldib, et teile meeldib ja te tahate rohkem. Samas on mu isiklik psüühika selline, et kui midagi on peale sunnitud siis ei tundu see enam nii hea, tore, lahe etc. Kuid arvatavasti ma seda siiski ei jäta. Tore on kasvõi harva kirjutada siia asju. Saab mõõted peast minema.
--------------------------------------------------
Paaril päeval on peas olnud natuke rasked mõtted. Ei saa neid kuidagi minema, kuid need on samas loomulikud. Kurb, kuid peab üle elama ja lootma :)
--------------------------------------------------
Boop...