--------------------------------------------------
Suht nõme töölt koju tulek. Esiteks, pool teed olid nägu pisaratest märg. Jooksid nagu jõed mööda mu põski alla. "Miks?" te küsite? Sest ma ei viitsinud pilgutada.
--------------------------------------------------
Secundum, rattaga sõites hakkas natuke tibutama. Vaatasin ülesse, põhimõtteliselt selge taevas. Täpselt minu pea kohal oli kergelt tume pilveribake. Põmst selline tunne oli:
God has awnsered our prayers
Igatahes, käisime Kooseniga Jõhvis. Suht lahe värk oli. Esiteks oli seal nii tore. Saime inimestele natuke improelamust pakkuda, tegime nalja, lõbutsesime ise jne. Lisaks oli meie etendus NIIIII hea. Meil oli palju julget publikud, stseenid tulid hästi välja, publik sai naerda, meie tundsime ennast hästi. Siis veel sõidud edasi tagasi. Naersime ennast surnuks, eriti tagasi teel. Me Helmiga istusime tagaistmel ja Joonas oli shotgunnis. Me siis tegime seda tüütute laste rutiini ning Joonas oli tropp ema. Ma ei saanud vahepeal hingata, sest ta vastused olid nii head :D
--------------------------------------------------
AAAAA, peaaegu oleks unustanud. Saime sealt kondoomi ka, Jõhvist ma mõtlen. Ma muretsesin selle tagamõttega :D Loodetavasti teate seda kondoomi aknast välja panemise trikki autos? See, kus kondoom õhku täis läheb? Igatahes, meil õnnestus see :D:D Kõige parem oli see osa, et samal ajal, kui see juhtus, tegi Ott möödasõidu, nii et arvatavasti oli teisel autol hea vaatepilt sellest hiiglaslikust kondoomist :D:D Sooo worth it :D
--------------------------------------------------
Ja nüüd, üks päeva tarkusetera:
"Ta ei saa tropp olla, ta on tropiks sündinud" - tundmatu poisike, kellest ma töölt tulles mööda sõitsin.
--------------------------------------------------
EDIT: Vist muudan varsti oma blogi kujundust. Niipea, kui laheda taustapildi saan.
No comments:
Post a Comment