Vaatasin just Rakett 69 järgmist osa. Päris lahe oli meelde tuletada, mis seal tegime. Selle toru ülesande täit lõbu ei saanud telekast aru. See oli nii naljakas lihtsalt. Ma pea koguaeg naersin, kui ma seda keelt seal torul hoidsin. Õnneks oli sellest ka abi. Pärast olin täitsa läbimärg. Sain uue tunkepaari ja Aigar andis oma kampsuni mulle laenuks. Kulus ära küll. Siiski jäin haigeks ja puudusin nädala koolist. Ah, elasin üle nagu näha. Muide, see müntide puhastamise ülesanne. Me saime need mündid endale jätta. Minu oma on mul siin samas ees. Anna vb Leale selle. Samas, mulle omab see suuremat väärtust. Vaatab. Homme on veel aega mõelda.
--------------------------------------------------
Tänks, Eerik ja Sarah, lahedate sõnade eest. Savi et te mu blogi ei loe, kuid tänan teid siiski.
--------------------------------------------------
"Tegelt me arvame, et Väike Erik, minu meelest, on lahe, sest, isegi kui ta on noor, ta annab vähemalt ideid meile juurde ja tegeltn noh, ta teab ikka asju ka."
"Ta on agar. Ta annab nagu energiat. Me hakkame kohe midagi kiiresti tegutsema. Kui on vaja, siis me võtame tal, ütleme talle: "Rahu, rahu," ja saab asja korda."
--------------------------------------------------
Homme pühapäev. Küll aeg lendab kiiresti. Juba on kolmas veerand käes ja mu sünna tuleb kohe. Ma saan 17 :S See juba päris vana. Alles see oli, kui ma olin 6 aastane ja läksin 1. klassi. Mul on see päev enam vähem siia maani meeles. Võtab ikka põlved nõrgaks. Samas ei venivad need nädalad üllatavalt aeglaselt, kui arvestada nende meeletut kiirust. Kõige parem oleks väljendada seda nii. Üks päev venib nagu kaamliila, samas mitu nädalat lendab mööda linnutiivul. Nagu ma olen olnud kodus mmm.... 4 päeva. Homme on 5. päev. See on meeletult pikk aeg olnud. Lihtsalt piin on olla Least nii kaua nii kaugel. Sõltuvus to the max? Igatahes, võõrutus on piin.
No comments:
Post a Comment