Kivijärv 16

Üle pika aja järgmine osa. See saab raske olema, sest ma ise ka enam ei mäleta, mida huvitavat ma plaanisin eelmise osa lõpus. Head lugemist.
--------------------------------------------------
Külm ja pime. Kuskil kaugelt kostab kaeblike karjeid. Miski nagu kõnniks läheduses, keep mööda maad lohisemas. Miski, mis ei ela. Sellest sai Kevin juba silmi avamatagi aru, sest lihtsalt puudus selline tunne, nagu keegi oleks läheduses.
ÄRKA ÜLES! Kevin võpatas. Ta oli kindel, keegi oli rääkinud, kuid samas ta kõrvad registreerisid ainult karjeid. Hääl oleks nagu olnud tema enda peas. Ta ei julgenud silmi avada, sest kartis, et ta ei näe kedagi.
KAS SA IKKA MAGAD? ÄRKA ÜLES JUBA.
Kevin avas aeglaselt silmad. Ta nägi enda läheduses seismas musta keepi. Just nimelt keepi. Keebi sees olevat kogu ta ei näinud, sest oli hämar ja kapuuts varjas ta nägu. Kogu liigutas ennast ning küsis: ON SINUGA KÕIK KOMBES?
Kevin tundis, kuidas külmavärinad üle selja jooksid. Tal hakkas tekkima paanika hoog.
NÄE, JOO SEDA. SEE AITAB.
Kevin võttis kogu poolt ulatatud kruusi ja hakkas jooma. Tema sisemust täitis soe värin ja rahutunne. Julgust valati nagu kapaga tema sisse ja Kevin küsis: "Kes sa oled ja kus me oleme?"
HA, OTSE ASJA JUURDE. MULLE SEE MEELDIB. MINA OLEN KÕIGE LÕPP, HIRM JA VIIMANE PIIR. MU NIMI ON MORTEUS, KUID SA VÕID MIND SURMAKS KUTSUDA.
Surm, mõtles Kevin. Kas ma olen siis surnud. Ma ei mäleta midagi.
EI, SA EI OLE SURNUD.
"Sa oskad mõtteid lugeda? Nii ebaaus."
SEE ON MINU VALDUS. SIIN SUUDAN MA KÕIKE, KUID ALATI MA EI VIITSI. MUL TÄHTSAMAIDGI ASJU TEHA.
Et see on siis Surma kodu? Poleks arvanudki, ka temal on kodukaunistamise koha pealt maitset.
KAS SUL ON MIDAGI KÜSIDA, ENNE KUI ME TÕSISTEL TEEMADEL RÄÄKIMA HAKKAME?
"Kusjuures on. Kus sul WC on? Mul on räme põis."
WC? MA EI KASUTA SELLIST ASJA. PEAD KANNATAMA.