Katkine kinnas
Erik Mänd
Kõnnin tänaval, Päike
on langenud
ning piilub üle maailma ääre.
Naudin looduse ilu
kuigi olen linnas
järsku märkan, puude vilus
kellegi vana, katkine kinnas.
Kuidas küll mind ajab närvi selline laga,
tahaks karjuda ja võtta sada-
tuhat abilist ja minna kinnast
korjama ära siit ilusast linnast
See kinnas mulle irvitab näkku
ja hoiab üleval keskmist näppu.
Mul viha hakkab üle keema,
väike mõnitus veel, ma
võtan selle kinda üles,
tahan juba heita tulle,
silm mul märkab: see kinnas kuulub mulle.
No comments:
Post a Comment