Esimene helitehnika proov

See oli nii lahe. Sain lõpuks bändiga lugu mängitud. Nüüd ma polegi enam outsider. Nemad olid sees, sest nad olid varem koos mänginud. Ma näitasin välja, et olen rõõmus ja puha, kuigi koguaeg mõtlesin enda lõikumisest. Umbes nagu Malle. Oleksin seisnud akna ääres, vahtinud välja ja nüsinud ennast üliterava noaga. Nüüd ei soovi enam nii teha. Kasutan parem teritamata nuga. See palju lõbusam :D Igatahes, heliproov läks hästi. Nalja sai palju, sassi läks ka, Kennu heli värises. Siis muutsime sätteid ja ei värisenud enam. Mul läks ka sassi :D Hakkasin valest helistikust mängima. Ise mõtlesin: "WTF? Miks mul õigesti ei kõla?" Ja siis ma vandusin. Igasuguseid kehaosi lendas. Mitte küll otseses mõttes. See oleks tõsiselt imelik, kui keset tuba lendavad vändad ja tutid *WINK*. Ja käed. Ja londid. Ja silma võrkkestad. Ja pimesooled. A selliseid asju ma ei lennutanud :D
--------------------------------------------------
Vangla vanasõna: Kes seepi ei korja, see perse ei saa.

Luuleline post

Täna esta tunnis tegime ise luuletuse. Ma siis muidugimõista kopsisin ka ühe kokku, kuid tuli välja, et ma olin selle üle uhke. Nii uhke lausa, et tahtsin siia panna. Ja panengi. Pean veel mainima, et minu luuletus ei olnud kõige parem. Anetil oli veel parem:D You Go Girl.

Katkine kinnas

Erik Mänd

Kõnnin tänaval, Päike

on langenud

ning piilub üle maailma ääre.

Naudin looduse ilu

kuigi olen linnas

järsku märkan, puude vilus

kellegi vana, katkine kinnas.

Kuidas küll mind ajab närvi selline laga,

tahaks karjuda ja võtta sada-

tuhat abilist ja minna kinnast

korjama ära siit ilusast linnast

See kinnas mulle irvitab näkku

ja hoiab üleval keskmist näppu.

Mul viha hakkab üle keema,

väike mõnitus veel, ma

võtan selle kinda üles,

tahan juba heita tulle,

silm mul märkab: see kinnas kuulub mulle.

Eelmine post

Eelmine post oli ikka ülipikk. Sellest võiks lausa 2 romaani kirjutada. Ootan pakkujaid.