Väike vaheldus

... vot see kuluks ära. Mingigi kord, kus kõik läheks hästi. Millest jutt? Eks ikka minust -.- Loodisin suve lõpul saada endale arvuti, sellise korraliku. Nüüd on kõik perses. Sittagi ma ei saa. Hea, kui üldse arvuti lõhna saan tundma hakata -.- kõik perse minge.

Hoppadi hei

Väike jutt siis siia. Issand, ma ei tea mida ma eelmine kord rääksin. BRB...
--------------------------------------------------
Rääkisin oma tööst. See vist kedagi ei koti.
--------------------------------------------------
KLATŠIUUDISED:

Tegin täna särgi-värki. Jooksin Mere puiesteel ja tegin hüppe. Maandumine oli nata raske, sellega tuli kaasa väike nõks pahkluus. A sain edasi kõnnitut. 10 tundi hiljem sain isegi joosta. Kodus oli aga selline teema. Läksin alla ülevalt korruselt. Kõik tipp-topp: silmad terved, kõrvad kuulevad, jalg ei valuta, perse trimmis, ja järsku: nõks. Treppist alla kõndides käis järjekordne nõks pahkluust läbi. See oli nii hull, et lõi silme eest mustaks. Nüüd saan vaevu käia. Kasutan abiks kargu asemel kardinapuud. Ja lisaks läks kilo tselluliiti kannikasse, nüüd olen nagu Dr. P. Sherman. Homme arvatavasti traumakasse ja ei tea, kas tööle üldse saab.
--------------------------------------------------

ITS'A ME, MARI... *thud*

Ja olen veel elus. Sama elus, 20 aastat tagasi samal ajaö Wait, what??? Ahjaaa, täna käisin jälle tööl. Ma siis Hesburgeris flippin burkse. Tegelt mitte, klienditeendidaja lihtsalt. Aga nagu räägib laul: "aga ükskord algab aega, mil ma tulen..." ja ma lisaks sinna lõppu "burgereid flippimast" :D:D A tegelt on töökoht suht lahe. Töökaaslased on vahvad, kes vähem, kes rohkem. Kuid alati on olnud lõbus seal töödata. Paar korda on nalja ka saanud. Nt ükskord andis üks vanem naisterahvas mulle teeninduse eest tahvli šokolaadi. See oli nii veider ja  ootamatu, et mul vajus konkreetselt mokk lahti ja enne kui ma keelduda jõudsin, oli ta juba oma kohale läinud. Selleks hetkeks kõik. Üritan nüüd tihedamini seda bloggerit kasutada. Tally-ho!