Kivijärv osa 2

Siinkohal ma sooviks vabandada nende ees, kelle nime ma laenan oma jutus edaspidi. Ma pole just kõige andekam nimetaja :D
--------------------------------------------------
Saali uks avanes. Kell oli 7. Kevin oli jäänud 2 tundi proovi hiljaks. Ülejäänud näitetrupp vaatas teda segaste tunnetega: vihaga, sest nad olid pidanud teda pea 2 tundi ootama; kergendustundega, sest nad olid arvanud halvimat ning tagasihoitud naeruga, sest Kevin tilkus veest. Ta sõna otseses mõttes tilkus. Kilomeeter enne teatrit oli hakanud sadama sellist paduvihma, et oli raskusi näha endast 10 meetri kaugusele.
"Andke andeks, et ma hilinesin. Ma eksisin metsa ära," vabandas tilkuv kogu uksel. Teised pidasid seda imelikuks, et samal ajal kui Kevin vabandas, oleks ta nagu vihaselt silmadega endale pähe vaadanud.
"Õnneks oli meil ka tseene, kus peategelast ei olnud sees, kuid proovime järgmine kord sellist situatsiooni vältida, eks." Seda ütles etenduse lavastaja, Rasmus Taaler, kuid kõik kutsusid teda Lambiks. Temal ei olnud selle vastu midagi. Kusjuures, ta oli ise selle nime kasutuselevõtnud.
"Kuna meil on täna aega veel alles ainult 45 minutit, siis võtame mõned raskemad stseenid läbi. OK, Aile mine sinna. Karl, võta see..." ülejäänud jutt läks Kevinile kaduma. Ta teadis, mis toimuma hakkab. Talle oli see kerge. Selle asemel hakkas ta rääkima oma parima sõbra, Tarmoga, kes oli ühtlasi ka ainuke inimene, kellele Kevin oli Häälest rääkinud.
"Miks sa tegelt nii hiljaks jäid? Sa ju oled sada korda läbi metsa siia tulnud. Täpsemalt 132 korda," sõnas Tarmo.
"Oot, oot, oot. Sa oled need korrad üle lugenud? Sul on tõsiselt mingit hobi vaja."
"Aga mul on ju. Ma näitlen," oli Tarmol vastus varnast võtta. "Räägi juba, miks sa hilinesid."
"Aah, Hääl soovitas mulle "kiiremat" teed. Paku mis välja tuli," vastas Kevin, "Pealegi, see ei ole tähtis. Räägi parem, mis te siin vahepeal tegite."
"Näitlesime," teatas Tarmo kavalal häälel.
"No shit, Sherlock. Räägi tõsiselt."
"Ok, ok. Ära oma püksikuid krussi keera selle pärast," ütles Tarmo. Järgmisel hetkel pidi ta Kevini poolt tulnud löögi eest põiklema. "Sorry. Naljast ka enam aru ei saa?"
"Saan, kuid ma olen siiamaani närvis Hääle pärast," vastas Kevin.
Järgneval 40 minuti jooksul ei saanudki Kevin teada, mida nad varem tegid, sest Lamp ei andnud etenduse staarile aega. Näitlemist on ju vaja harjutada isegi siis, kui sa oled andekas.

Kivijärv osa 1

Üritan siia midagi järjejutu moodi asja luua. Kommige, kuidas edeneb. Tänan.
--------------------------------------------------
"Ma räägin sulle, see ei ole õige tee." Kevin oli seda üksikut metsateed juba viimased 3 tundi käinud, kuid lõppu ei paistnud siiamaani. "Sa ütlesid, et seda kaudu jõuame kiiremini kohale. Mina küll kaks tundi pikemat teed väga kiiremaks ei pea."
"Anna andeks, ma pole harjunud eriti pärismaailmaga. Mõttes liigub seda teed pidi kiiremini." See oli Kevini sisemine hääl. Tavaliselt ei ole see nii kuuldav, kuid Kevin sai 3 kuud tagasi tugeva peapõrutuse, mis põhjustas Hääle iseseisvumist. Nüüd ei ole see Kevinile asu andnud.
"Peaks võib-olla mainima, et ma ei liigu mõttekiirusel, erinevalt sinust. Kuid ma andestan sulle. Veel," nähvas Kevin. Talle ei meeldinud eriti Hääle võim tema peas. See meenutas talle Riigikogu, kus kõik otsused pidid hääletusele minema ja erinevalt teistest inimestest, keda sai tahtmise korral ignoreerida, ei lasknud see, see, see HÄÄL ennast vaigistada. Kevin oli küll kiire taibu ja sübraliku iseloomuga, kuid selline privaatsusesse tungimine ei meeldinud talle. Õnneks olid nende huvid sarnased, kuid seegi ähvardas varsti muutuda.
"Palju meil veel aega on?" küsis Hääl pärast mõnda vaikust. Kevin vaatas kella, ise mõeldes, et miks ta Häälele korraliku nime pole veel pannud. "Kui arvestada, et proov algas kell 5, siis me oleme poolteist tundi hiljaks jäänud, " vastas ta pilkaval häälel. "Ups. Teised on vist maruvihased."
"Arvad?"

Miks on inimesed värdjad?

Kust kohast ma seda peaks teadma? Ega ma sellest rääkima tulnud. Ma tulin ikka suvest siia juttu puhuma. Keda peaks üldse huvitama värdjad? :D:D
--------------------------------------------------
Nüüd on see siis käes. Kauaoodatud suvi. Tegelt ta veel ei ole käes. Astronoomiliselt algab suvi alles suvisel pööripäeval. See on siis Jaanipäeval. Nii et ärge veel hõisake: "Suvi, suvi! Lõpuks on see kohal. Ma tahaks rõõmust ennast pimedaks juua." või midagi muud taolist. Aga me võiksime seda nimetada aastaajaks-mis-ei-ole-veel-suvi-aga-ei-tundu-enam-ka-kevadena-sest-on-palav-ning-kõik-linnud-loomad-on-üleval-ja-puudel-on-lehed. Millegipärast tundub see kuidagi pika nimena, kuid ma ei leia täpset põhjust. Alustan siis parem uuesti.
--------------------------------------------------
Nüüd on see siis käes. Kauaoodatud aastaaeg-mis-ei-ole-veel-suvi-aga-ei-tundu-enam-ka-kevadena-sest-on-palav-ning-kõik-linnud-loomad-on-üleval-ja-puudel-on-lehed. Sellel aastaajal-mis-ei-ole-veel-suvi-aga-ei-tundu-enam-ka-kevadena-sest-on-palav-ning-kõik-linnud-loomad-on-üleval-ja-puudel-on-lehed lähen ma arvatavasti kuuks ajaks Deutschlandi. Kuid mitte päris tööle. Ma sinna lapsi valvama. Jepiiii! -.- Mitte, et ma nuriseks, kuid oleks lahe, kui oleks mingi huvitavam töö. Kuid siiski. Alguses, kui mu ema sellest mulle rääkis, mõtlesin, et peaks vist ruttu saksa keelt õppima. Kuid õnneks lähen "eesti" perre. Seal saadakse eesti keelest aru. Nii et kui teil tekib juulis mõte mind kuhugile kutsuda, siis on see mõte rudiment :D
--------------------------------------------------
P.S: Deutschland ei ole mingi teemapark nagu Legoland või Disneyland.
--------------------------------------------------
P.P.S: Rääkige ka, mis teil suvel plaan teha on. Kas oma blogis või kommides.
--------------------------------------------------
Heil mina.