See ei ole võimalik!

Aga tuleb välja, et ikka on. Ma räägin asjade kadumistest. Täpsemalt minu asjade kadumistest. Mulle tundub, et keegi, suure tõenäosusega Chuck Norris, võtab salaja mu asju, kui ma ei vaata, sest mõned asjad on lihtsalt niimoodi kadunud. Heaks näiteks, millest saaksid aru kõik, kes minuga on kohtunud, oleks mu mõistus. Mida pole, seda pole. Õnneks olen ma viimasel ajal lume alt mõned tükid isegi üles leidnud. Teiseks näiteks oleks mu punane medikas. Tean, et reedel oli see mu kooli pükste taskus. Laupäeval, kui mul seda vaja oli, seda enam polnud. Nagu oleks mingi hüparaktiivne emane makaak tulnud ja selle ära söönud. Pidin teise medikaga mängima, kuid see ei olnud pooltki nii mugav. Sucks to be Me.
--------------------------------------------------
Vabandan inimeste ees, kes ootasid selles postituses bassi pilti. Kahjuks on Marek fotoka ära kaodanud. Nõme, eks. Paljud kindlasti loodsid näha mu roosat bassi Hello Kitty logoga. See on nii nummi. A, seoses bassiga, ma olen jällegi samm lähemale päris rokkariks saamisele. Mul on eritellimusel tehtud nahast bassirihm. Ka roosa. On ju nummi?:D
-------------------------------------------------
Inimesed, kui seal on inimesi. Suuremosa tundub olevat pubekad. Igatahes, kui teil endal on blogi, siis lugege, mis te varem olete kirja pannud. Mind ennast ajas mu enda blogi küll naerma. Pärast vaatasin, et mingi loiguke on alla tekkinud ja püksid niisked. Siis läksin sauna. Siit ka loo moraal: lugege enda blogi ja te saate minna sauna. Nendel kellel blogi pole, need mingu vanni, mul pohui.
-------------------------------------------------
ÄRA LOE MIND! MIS MA OLEN SINU JAOKS MINGI BLOGI VÄ??? TÕMBA UTTU!
-------------------------------------------------
Palun vabandada eelmist lõiku. Ta on pärast II Maailmasõda natuke närviline olnud.
-------------------------------------------------
Terje! Minja olen Alef Stöm ja tjäna ma räägin tejle loo, kuidas mu ema esimest ok viimast korda vihastas.
-------------------------------------------------
Väike vihje autojuhtidele: Kui kits ületab teed, siis suure tõenäosusega tahab ta jõuda teisele poole. Nii et pole tarvis neile otsa sõita.

VÄRDJAD

Maa - elupaik inimestele, kellest suurem osa tundub olevat VÄRDJAD. Miks nad peab inimesele niimoodi viga tegema? Kas nad saavad sellest mõnu? Kas neile meeldib vaadata, kuidas neile nn lähedased inimesed piinlevad valus? Siinkohal ei räägi ma füüsilisest valus. Ikka hullemas - vaimsest. Selle valu tekitamine oleks nagu südame välja rebimine ja siis selle söömine, samal ajal kui ohver on veel elus ja tunneb seda. Kusjuures, see definitsioon ei ole isegi ligilähedane. On ju teada mitmeid inimesi, kes on läinud sellise valu puhul vabatahtlikusse surma. See ei ole mõnus. Õnneks (või kahjuks) pole ma veel seda valu tundnud. Tglt, ühe korra vist isegi olen, a see pole oluline. Oluline on põhimõte, et kui sa oled inimesega, siis jääd selle inimesega. See on küll raske, a vähemalt ei saada sa kedagi surma.
--------------------------------------------------
P.S: Loodan, et sa ei pahanda selle jutu peale. Sul tarvitseb vaid ütelda mulle msnnis ja ma kustutan selle ära.

Pärast pikka ootamist...

... on see mul käes. Ma sain endale bassi. Nüüd olen ma ametlikult bassimängija. Jummala ilus riistapuu on see. Selline roosa ja mustade joontega. Ja kitarri kerel (kui selle asja nimi on ikka kere) on Hello Kitty logo... LOOL. Tegelt on kere üleni läikiv must ja kaela on tehtud puust. Kaela põhiosa on sellisest heledamast puust ja fretboard on tumepruun. Ästi ilus asjandus. Ainukesed asjad mis puuduvad, on rihm, millega kaela riputada ja võim. Juhe on olemas ja see on 9 m pikk. Ka must ja huvitavalt sametise pinnaga. Arvatavasti mingi pehmem kumm. Ma loodan mingites järgnevates postitustes panna pilt ka sellest. Tnx määms, ma teen sulle tagasi sellega, et lõpetan ilusti põhi- ja keskkooli ning mingi kooli, kuhu ma pärast keskat lähen.