Vahel lihtsalt ei vea

Nii, uus kuu on varsti algamas ja sellega tulevad muutused... Kellelegi ikka...
--------------------------------------------------
Täitsa pekkis, iPod (SOUND THE SUEING ALARMS) läks katki :D Suht lampi ka. Oli taskus, jooksin bussi peale ning järsku lihtsalt lakkas töötamast. Ei tea, mis edasi teen. Kas tasub investeerida uute iPodi, või ostan mingi muu. See oli tegelt suht mugav ja hea värk. A vaatab sellega. Praegu olen oma huvid investeerinud rohkem improsse ja uue arvuti jaoks.
--------------------------------------------------
Täna päris hea värk. Hommikul ilus ilm, mõtlesin rattaga tööle minna. 15 minutit enne töölt lahkumist tuli alla selline paduvihm, et ei näinud 100 meetri kauguselegi. Õnneks selleks ajaks, kui töölt lahkusin, siis sadu lakkas. Muidu oleks nagu märg narts koju jõudnud. Jõudsin siiski lihtsalt nartsuna.
--------------------------------------------------
Ülehomme on meil Eedeni juures järjekordne esinemine. Tasu selle eest küll ei saa, kuid saab reklaami ja muud manti loodetavasti. Kui seda ka ei saa, siis nalja ja kogemusi ikka saab: neid saab alati.
--------------------------------------------------
Kind of üksi olen hetkel korteris :D Kõik on kuhugi ära kadunud, kas siis koju või koju. Aga rohkem ruumi mulle alasti toas jooksmiseks ja "Kes on tubli kutsu!" hüüdmiseks.
--------------------------------------------------
Mul on vist psüholoogi abi vaja :D

A wild second post of the month appears

WOAH, Erik. Ära nüüd üle pingutama hakka. Pärast kuluvad klaviatuuri nupud veel ära.
--------------------------------------------------
Ma mõistan, miks ma ei ole väga kirjutanud blogi. Asi on selles, et ma arvasin, et mul ei ole midagi kirjutada. See oli täiesti õige arvamus. Samas, lugesin just oma varasemaid postitusi ning ka nendes ei ole mitte midagi kirjutatud AKA neid kirjutades polnud mul millestki kirjutada, eriti viimased. Eks ma siis üritan siin hakata järjekordselt tihedamalt kirjutama. Loodan, et saan varsti selle pisiku tagasi ning olen tagasi kiiruse 3-4 postitus per kuu juures.
--------------------------------------------------
Rääkides asjadest, millest kirjutada pole, siis ma arvan, et peaks leidma midagi. See oleks mu blogi hingeelule päris kasulik. Hmm... ei tea, kas peaks endale mingi kava tegema, et kindlatel päevadel oleks mingi postitus üleval. Sounds dumb though ning ma arvan, et ma olen seda juba teinud. Nagu näha, ei tulnud sellest midagi välja.
--------------------------------------------------
Alustasin eelmist lõiku tähtedega "Jää" ning mõtlesin, et midagi on valesti...
--------------------------------------------------
Täiesti mõttelage olen. Loodsin, et kui kirjutama hakkan, siis saan midagi siia isegi kirja pandud. Tundub et tuleb isegi sisutühjem saast kui muidu. Teate, olen aegajalt mõelnud, et peaks selle blogi lõpetama. See on nagu kohustus aegajalt. Inimesed nõuavad, et ma kirjutaks midagi. Mitte et see mulle ei meeldiks. Pigem vastupidi, mulle meeldib, et teile meeldib ja te tahate rohkem. Samas on mu isiklik psüühika selline, et kui midagi on peale sunnitud siis ei tundu see enam nii hea, tore, lahe etc. Kuid arvatavasti ma seda siiski ei jäta. Tore on kasvõi harva kirjutada siia asju. Saab mõõted peast minema.
--------------------------------------------------
Paaril päeval on peas olnud natuke rasked mõtted. Ei saa neid kuidagi minema, kuid need on samas loomulikud. Kurb, kuid peab üle elama ja lootma :)
--------------------------------------------------
Boop...

Small... (That's what she said)

EDIT: OMG, ma ei pannud tähele, a see on 300. postitus mu blogis. Sellepärast see väike edit siin :D
--------------------------------------------------
Maailm on ikka väike. Samas see oleneb ikkagi võrdlusaspektist. Kui me võtame mingi retroviiruse, siis tema jaoks on maailm päris suur. Samas, kui võtta kasvõi meie enda Päike, siis on maailm (kui see defineerida Maaks) väike ja Päike on tilluke täht. Igatahes, kuhu ma jutuga jõuda tahtsin...
--------------------------------------------------
Eesti on ikka väike riik. Käisin täna hommikul Tartu peal tänavatel ja juhtusin kokku ühe tuttava neiuga (Hi siit ka), keda polnud mitu aastat näinud. Kahju, et ei olnud aega rääkida ainult. Kiire oli tööle minemisega. A loodetavasti kohtume veel :D
--------------------------------------------------
Pealkirjast rääkides: ma märkasin, et ma söödan neid nalju endale kogemata ette ja automaatselt ütlen seda, ka siis peas või vokaalselt :D Kind of disturbing :D
--------------------------------------------------
Sellega tuli meelde üks seik töölt. Oli vahetuse lõpp tulemas, pidin põrandat pesema hakkama. Eks ma siis panen puhast vett ämbrisse ja kuna ma olin väsinud, siis ei olnud mul väga tugevad vaimsed pidurid ja järksu tuli mingi lamp heli mu suust välja. Selle peale hakkasin ma kõht kõveras naerma. Teised vaatasid, et ma mingi debiilik :D
--------------------------------------------------
And now, the Nerd Corner:

Voodi ehitamine

Seltskond:

• Genasi Swordmage (elementaarse tagataustaga liik, mõõgaga vehkiv võlur) Mata - veider neiu
• Warforged Fighter (põmst robot) The Damage - Väga passiivne mees ja võtab asju sõna-sõnalt
• [insert race] Warlord (põmst vägedejuht) Ushina - mysterious shit going on here
• Elf Ranger (metsamees) Illedan (mina) - rõõmsameelde haldjas ilvesest kaaslasega

Olime grupiga sattunud ühte teeäärsesse kõrtsu ja Ushina ning Mata tellisid meile toa. Kuna meid ei olnud seal lähedal, anti meile 2 inimese tuba, kus oli Queen Sized bed. Damage ise magamist ei vaja ning Illedan keris ennast oma ilvese kaissu ühte nurka. Nii, et voodi jäi grupi kõige müstilistemate (yea, it's a word now) tegelaste kätte, kes olid pealegi erinevast soost. Sooooo... a lot of awkward staring ensued. The D-l (jah, see on ta hüüdnimi) lahendas probleemi nii, et lõi voodi kirvega POOLEKS [Insert *GASP* Here]. Point oli ka selles, et voodi alla oli magama läinud üks teine meie ajutine reisikaaslane, kes oli ka Genasi. See sai teraga pihta ja hakkas vanduma :D Et voodi ei oleks kaldus, lõi The D järgmisena kõrval oleva öökapi jalad alt ning sättis need voodipooltele. Põst sai siis ühest suurest voodist kaks väiksemat. Kõik vaatasin D-d ja ta lihtsalt kehitab õlgu ja ütleb, et nad virisesid selle kallal. Natukese aja pärast tuli aga koha omanik uksele koputama (pihta saanud Genasi põgenes akna kaudu) ja nähes voodit hakkas ähvardusi pilduma. Dialoog oli midagi sellist:

Kõrtsmik: "Mida te mu voodiga tegite??!!"

The D: "Tegin Queen Sized bed'ist 2 väiksemat voodit."

Ushina: "For free!"

Pärast seda ma ei saanud naeru kinni. Kõrtsmikul oli mokk lahti, kuid sealt ei tulnud midagi välja. Illedan naeris nurgas. Siis kõrtsmik lahkus...

--------------------------------------------------

Siin kohal ma selle postituse lõpetan, kuid mul on enne teile palve. Ma küll näen, kui paljud inimesed mu blogi külastavad aegajalt, kuid ma tahaks ka teada, kui paljud teist seda loevad, ma mitte lihtsalt üle silmitsedes. Oleks tore teada, kui paljudele ma kirjutan, ehk motiveerib see mind rohkem. Nii et kirutage kommentaare, jätke feedbacki alla vms. Ette tänades: Ur lovly Mastr